gallery/juhatus
  • Täna on seltsil 146 liiget, kes kõik on eesti maatõu veiste entusiastid, tõu säilitajad (vt. Tõukaitse) ja aretajad.
  • Selts on mittetulundusühinguna tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, seltsi põhikirjast ja muudest sellekohastest õigusaktidest. 
  • Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik seltsi liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Seltsil on Juhatus, mis juhib ja esindab ühingut igapäevases tegevuses ning valitakse üldkoosoleku poolt tähtajaga kuni kolm aastat seltsi liikmete hulgast.
  • Seltsi tegevuseks vajalikke töid ning EK tõuraamatu pidamist teostab juhatuse poolt valitud seltsi tegevjuht-tõuraamatupidaja. Tegevjuht juhib ja korraldab ühingu ja tegevaparaadi tööd juhatuse poolt antud volituste piires lähtudes töölepingust, ametijuhendist, üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsustest ning juhatuse esimehe korraldustest.
  • Alates 1995 aastast on EK Seltsi juhtinud Käde Kalamees.

Juhatuse esinaine

Lorette Kald

Saaremaa

517 1786

Esinaise KT

Ants Aaman

Harjumaa

513 0530

Juhatuse liikmed

Liia Sooäär

Saaremaa

521 5459

 

Sirje Treumuth

Pärnumaa

507 8860

 

Ilse Gošovski

Harjumaa

5332 3703

Tegevjuht, tõuraamatupidaja

Käde Kalamees

Pärnumaa

502 0858

Tegevjuht

Ege Raid

Harjumaa

512 1288

EK Seltsi juhatus 2019

Ühistegeliku organisatsiooni Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamiskoosolek peeti 20. aprillil 1920  Pärnus teater Endla ruumides. Asutajaliikmeid oli 12, kõik maakarja kasvatajad. Seda kuus aastat hiljem maakarja Tõuraamatu avamisest (vt. tõuraamat) 

  • Oma tegevust alustas selts kitsastes oludes, ei olnud võimalik isegi ühte täispalgalist töötajat ametisse võtta
  • Seltsi esimeheks sai Hans Virkus (T.Tõnisson, 2016)
  • 1. maist asus seltsi teenistusse sekretär-eritundja Peeter Kallit, kes oli ka põllumeeste keskseltsis kontrollinspektor
  • 1920.a suvel võeti ametisse kontrollassistent, kes seltsi liikmete karju pidi kontrollima, sest kontrollühistud olid sõja ajal tegutsemise lõpetanud
  • 1930-ks aastaks oli seltsil õnnestunud saada töötajaid, kes ei olnud ainult palgalised, vaid kellele oli oluline maakarja aretustöö edu
  • 1920 aastal oli seltsil 36 liiget
  • 1931 aastal aga juba 797 liige

Seltsis valitses suur üksmeel, mis andis seltsi juhtivatele tegelastele jõudu mõnestki raskusest üle saada ning aitas töö edule palju kaasa. 

20 tegevusaasta jooksul võeti tõuraamatusse kokku 1129 pulli ja 5460 lehma, kokku 6589 maatõugu veist.

 

Peale II maailmasõda ja kollektiviseerimist seiskus seltsi töö. Stagnatsiooniaegne tõrjuv hoiak eesti maatõu suhtes oli vähendanud selle tõu lehmade arvu 1989.a alguseks 696-ni.

 

14. oktoober 1989.a taasasutati Eesti Maakarja Kasvatajate Selts Ain-Ilmar Leesmenti eestvedamisel. Taasasutamise asutajaliikmeid oli 68. Juhatuse esimeheks valiti Arnold Prints ja seltsi sekretär-eriteadlaseks Ain-Ilmar Leesment.

EK Seltsi ajalugu

Refereering ''Eesti maakarja arengulugu'' Tõumonograafia, K.Kalamees)

EK Selts täna

EK Selts on erinevate organisatsioonide liige

gallery/etky_logo
gallery/taluliitlogo

EK Seltsil on olemas oma sümboolika

gallery/logo

Logo aastast 2000

gallery/lipp 2

Lipp aastast 1928

Tunnistus aastast 1927

Eesti Maakarja Kasvatajate Selts on loodud hoidma, säilitama, aretama ja tutvustama meie ainukest põlistõust aretatud eesti maatõugu veist.

Seltsi on koondunud kõige suuremad entusiastid, kes on mures maakarja säilimise ja tuleviku pärast. Kõigi liikmete koostööna suudame ehk säilitada kadumisohus koduloomatõu ning tutvustada kõigile seda vaprat nudi, kes on juba sajandeid siin karmil Eestimaa pinnal vastu pidanud.

 

gallery/tunnistus
gallery/pitsat

Pitsat 

gallery/ek seltsi moto

Seltsi moto