Eesti maatõu tõuraamat

Aretuseks sobivaks tunnistatud eesti maatõugu veised kantakse tõuraamatusse vastavalt kinnitatud korrale.

Loomale antakse tõuraamatumärk, millega tunnistatakse veis aretuseks sobivaks.

  • Kõik aretuseks sobivad maatõugu veised võetakse tõuraamatusse
  • Tõuraamatu A ossa kantud lehmadel on lehmakaardil tõuraamatu numbri järel täht A
  • Tõuraamatu B ossa kantud lehmadel on lehmakaardil tõuraamatu numbri järel täht B
  • Tõuraamatu lisa R1 lehmadel on lehmakaardil EE numbri järel täht R1
  • Registriosa maatõu lehmadel on lehmakaardi EE numbri järel täht R2

Eesti maatõugu veiste tõuraamatusse kandmise tingimused

Lehmade tõuraamatusse kandmise aluseks on põlvnemine. Põlvnemise tõestamise aluseks on algarvestusdokumendid (laudaleht, sünni- e. noorkarjaleht, seemendusregister või -tunnistus, käest paarituse või vabapaarituse register)

  • Lehmade ja lehmikute tõuraamat jaguneb põhiosaks ja lisaosaks. Põhiosad on A ja B osa; lisaosad R1 ja R2

           (EL määrus 2016/1012 artikkel 16 ja lisa II ptk I)

  • Tõuraamatu tõutunnuseks on EK, geneetiliselt uuritud veiste märge IG

Tõuraamatu põhiosa  A

Kantakse registreeritud emasloom EK Seltsi tõuraamatu pidaja poolt, kui veis on kohapeal üle vaadatud, hinnatud ja vastab maatõu tõustandardile.

  • vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste  tõuraamatu põhiosasse
  • põlvnemine on tõestatud vähemalt kolme põlvkonna eellaste ulatuses samast tõust
  • värvus peab olema valkjas- või helepunane ning nad on nudid
  • ei ole lubatud EPK ja EHF verelisus
  • ei ole lubatud alates 2012 a sünnist AP, DZ ja RH (igat eraldi) verelisus mitte rohkem kui 18,8%
  • on EK Seltsi tõuraamatu pidaja poolt hinnatud ja vastav tõustandarditele

Tõuraamatu põhiosa  B

Kantakse registreeritud emasloom sünnijärgselt, kelle

  • vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõu veiste tõuraamatu põhiosadesse ja lisadesse
  • põlvnemine on dokumentaalselt tõestatud vähemalt kahe põlvkonna ulatuses samast tõust
  • soovitatav on maakarjale omane välimik ja nudisus, kuid lubatud on ka kõrvalekalded, arvestades varasemat maakarja aretuse ajalugu
  • B osa peetakse dünaamiliselt EPJ andmebaasis
  • ei ole lubatud EPK ja EHF veresus
  • ei ole lubatud alates 2012 a sünnist AP, DZ ja RH (igal eraldi) verelisus mitte rohkem kui 18,8%

Tõuraamatu lisaosa R1

Kantakse emasloom sünnijärgselt, kui

  • Võõrtõugude veresus on kuni 25% tingimusel, et  isa ja emaisa on maatõu lubatud tõuraamatu pullid
  • Vähemalt kahe põlvkonna eellased on dokumenteeritud
  • Ei vasta tõuraamatu A ja B osa nõuetele
  • R1 osa peetakse dünaamiliselt EPJ andmebaasis

Tõuraamatu R2 osa (register)

Kantakse emasloomad sünnijärgselt, kui

  • Ta on registreeritud eesti maatõugu kuuluvana
  • kui põlvnemine on dokumenteerimata, siis on nõudeks valkjas- või helepunane värvus ja nudisus
  • Isa on maatõu, lääne-soome, rootsi punane nudi pull, teiste võõrtõugude veresus on ≤50%
  • R2 osa peetakse dünaamiliselt EPJ andmebaasis
  • Maatõugu veis, kelle ema ja ema-ema on kantud tõuraamatu R1 lisaossa ja kelle isa ja mõlemad vanaisad on tõuraamatu põhiosa pullid ning kes vastab verelisuselt tõuraamatu põhiosasse kandmise tingimustele, loetakse puhtatõuliseks ja kantakse tõuraamatu põhiossa B.

Verelisuse määramine

Kõikidel maatõu Tõuraamatusse kantavatel maatõugu veistel määratakse nende verelisus.

  • Eesti maatõu ja lääne-soome tõu suhtes veresust ei arvestata kui loom on sündinud enne 20.veebruari 2006.aastal. Nende esinemisel antakse tõumärk EK.
  • Veresuse tähised, mida arvestatakse EK tõumärgi andmisel:
    • SK            läänesoome
    • SKB         rootsi punane nudi
    • DŽ            džörsi
    • AP           šviitsi (ameerika pruun)
    • RH           punasekirju holstein
    • EPK         eesti punane       
    • EHF         eesti holstein    
  • Alates 2012.a sünnist ei ole lubatud A- ja B- osa andmisel AP, DZ ja RH verelisus (igat eraldi) mitte rohkem kui 18,8%
  • A ja B osa Tõuraamatu lehmadel pole lubatud EPK ja EHF veresust.
  • R2 osa lehmadel peab olema eesti maatõule omane värvus (punane või valkjaspunane) ja nõutav on nudisus kui põlvnemisandmed on teadmata.