Programm

EESTI MAATÕU SÄILITUSPROGRAMM

aastateks 2013…2023

SISUKORD                                                                       

ÕIGUSLIKUD ALUSED
ÜLDINE
EESTI MAATÕU ISELOOMUSTUS

1.     
Välimik
2.      Mõõtmed
3.     
Toodanguandmed
4.     
Iseloom ja tõuomadused
EESTI MAATÕU SÄILITAMISE EESMÄRK
EESTI MAATÕU POPULATSIOONI SUURUS, STRUKTUUR JA PAIKNEMINE

1.     
Tegevuspiirkond
2.     
Populatsioon
SÄILITAMISE MEETODID

1.     
In situ säilitamine
2.     
Ex-situ säilitamine
3.     
Tõuloomade müük
MAATÕU PROPAGEERIMISE KORD

1. Näitused

2. Meedia
3. Trükised
4. Koosolekud, koolitused ja õppereisid
5. Koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega
6. Koduleht
LISA 1. Välimiku hindamise juhend
LISA 2. Veiste tõukarja hindamise eeskiri

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Õiguslikud alused eesti maatõugu veiste (tõumärk EK) säilitusprogrammi jaoks on:
Eesti Vabariigis:
Põllumajandusloomade aretuse seadus (RT I 2002, 96, 566)
PM 21.12.2009 määrus nr.128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, nende identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ (RTL 2009, 98,1457)
PM 08.12.2005 määrus „ Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ (TRL 2005, 120,1876)
PM 18.12.2002 määrus nr.86 „Aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamine ning aretuseks sobivaks tunnistatud aretuslooma ja aretusmaterjale kasutamise alused“ (RTL 2002, 146, 2132);
Euroopa Liidu direktiivid:
Alusdirektiivid: Tõuraamat, aretusorganisatsioonid, sperma, munarakkude ja embrüote kauplemine, Dir. 77/504
Aretuseks tunnustamine, Dir. 87/328
Aretusühingute tunnustamine, C.D. 84/247, C.D. 2007/371
Tõuraamatusse kandmine, C.D. 84/419
Jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise läbiviimine C.D. 2006/427
Põlvnemistunnistus: loomad, sperma, embrüod ja munarakud C.D. 2005/379
Import kolmandatest riikidest Dir. 94/28
Põlvnemistunnistus C.D. 96/509
Tunnustatud aretusorganisatsioonid C.D. 2006/139

 

ÜLDINE

Säilitusprogramm on koostatud aastateks 2013 kuni 2023. See haarab kõiki abinõusid, mis on vajalikud eesti maatõu säilitamiseks. Säilitusprogrammi lahutamatuks osaks on eesti maatõu aretusprogramm.
Eesti maatõu säilitamine lähtub sotsiaal-majanduslikest ja kultuurilistest vajadustest.
Eesti maatõu säilitamise ja aretuse piirkond on Eesti vabariik.
Populatsioon hõlmab 2012. aastal ca 1400 veist.
Säilitusprogrammi lähtealuseks on eesti maatõu populatsioon 1914. aastal avatud eesti maatõugu veiste tõuraamatust. 1914 kuni 2012 on võetud tõuraamatusse 10 249 lehma ja 1789 pulli.
Eesti maatõu aretuse ajalugu on esitatud „Eesti maatõu aretusprogramm 2013-2023“ pt 1.

 

EESTI MAATÕU ISELOOMUSTUS

Värvus
Eesti maatõu tüüpiline värvus on ühtlane valkjaspunane, kuid esineb ka punaseid veiseid. Sugulusaretuse vältimiseks aastatel 1956-1967 kasutusel olnud džörsi tõug ja 1982.a ja 1980-ndate lõpul kasutatud punasekirju holstein, ameerika šviitsi ja soome äärširi tõud on mõjutanud ka maatõu välimikku, mistõttu esineb veel üksikuid sarvilisi, tumepruune ja punasekirjuid loomi. Edasine aretussuund on valkjaspunasele värvusele.

 

Pea, rind
Tüüpilised maatõugu veised on nudid, suhteliselt pika ja raske peaga. Kael on keskmise pikkusega, rind on keskmise laiuse ja sügavusega.

 

Selg, laudjas
Praegu on laudjas kitsapoolne, sirge või veidi langev. Veidi langev laudjas tagab kerge poegimise. Aretustööga soovitakse saada sirget ja tugevat selga.

 

Udar
Udar on enamasti kausjas, aga esineb ka vannudarat. Praegu on udar enamasti lühike, esineb rippudarat. Aretusega soovitakse saada pikka, näärmelist udarat.

 

Jalad
Jalad on tugevad ja keskmise pikkusega, kuid esineb ka tagajalgade koondkandsust. Aretusega soovitakse saavutada kõrgemaid jalgu ja vältida tagajalgade seisus koondkandsust ning suurendada jalgade laiemat seisu.

 

Kehamass
Keskmine kehamass oli maatõugu lehmal 2009.a mõõtmiste järgi 489 kg, kuid esines suur varieeruvus. Soovitavaks peetakse täiskasvanud lehmal kehamassi 450-550 kg.

Aasta-aastalt on suurenenud maatõugu lehma ristluu kõrgus ja rinna sügavus (tabel 1). Laudja laiuse mõõtmed on olnud aastati kõikuvad. Džörsi tõu kasutamine aretustöös põhjustas lehmade rinnaümbermõõdu ja kehamassi vähenemise aastatel 1988-1999. 2010. aastaks on eesti maatõugu lehma keskmine ristluu kõrgus 132 cm, rinna sügavus 71 cm ja kehamass 489 kg. 

Tabel 1. Eesti maatõugu lehmade kehamõõtmete dünaamika

Aastad/mõõtmed, cm 1910–12 1935–39 1948 1968 1988 1997–99 2009
Mõõdetud lehmi 200 559 1325 507 377 218 279
Ristluu kõrgus 117 121 121 122 122 128 132
Rinna sügavus 61 65 64 66 67 69 71
Laudja laius1 43 48 46 50 49 48 50
Laudja laius2 38 42 41 42 40 x 44
Laudja pikkus 45 50 48 51 52 49 52
Keha pikkus, (rihmaga) x 160 157 x x 162 167
Rinna ümbermõõt 162 174 165 179 183 176 182
Kehamass, kg 320 424 380 456 496 436 489

 

Eesti maatõugu lehmade mõõtmed suurenesid aastate 1910–12 ja 1935–39 andmetel, mis saavutati eeskätt Peeter Kalliti sihiteadliku aretustööga. Sõjaajal ja taasiseseisvumisperioodil enamus mõõtmetest vähenesid, kuid nõukogudeperioodil olulisi muutusi polnud.   

EK Seltsi taasasutamisega 1989. aastal on tõhustunud ka tõuaretustöö, mida kinnitavad 20 aastaga suurenenud mõõtandmed. Välimiku hindamise juhend on toodud lisas 1.

Eesti maatõu piimajõudluse tõus oli märgatav 1998. aastal, esmakordselt ületati 4000 kg künnis 2004. a, suurim keskmine piimatoodang saavutati 2010. a 4850 kg lehma kohta (tabel 2)

Tabel 2. Eesti maatõugu lehmade piimajõudlus (Eesti Jõudluskontrolli Aastaraamat, 2012, Jõudluskontrolli väljatrükid)

Aasta Aasta- Piima, kg Piimarasva Piimavalku R+V
lehmi % kg % kg kg
1965 877 2948 4,14 122
1970 1131 3003 4,28 129
1980 984 3394 4,27 145
1985 945 3631 4,47 162
1990 566 3430 4,43 152 3,32 114 266
1995 555 2897 4,51 130 3,37 98 228
1998 504 3918 4,76 186 3,39 133 319
2000 443 3936 4,78 188 3,49 137 325
2001 481 3946 4,77 188 3,50 138 326
2002 505 3977 4,77 190 3,44 137 327
2003 490 3977 4,75 189 3,42 136 325
2004 538 4239 4,70 199 3,41 144 343
2005 537 4524 4,59 207 3,44 156 363
2006 544 4394 4,56 200 3,40 149 349
2007 514 4469 4,58 205 3,38 151 356
2008 517 4748 4,54 215 3,41 162 377
2009 475 4701 4,64 218 3,42 161 379
2010 461 4850 4,55 221 3,38 164 385
2011 493 4461 4,56 203 3,42 153 356

 

Kuna enamus maatõugu lehmi on karjades, mille suurus on 1-3 lehma, siis oma pere tarbeks peetud lehma söödetakse vastavalt võimalustele ja piimakogusele ei pöörata tähelepanu niivõrd, kuivõrd piima rasva- ja valgusisaldusele. Tegelik geneetiline toodanguvõime heades ja väga heades söötmis-pidamistingimustes on aga eesti maatõul 5000-10000 kg piima, mida kinnitavad Lanksaare talus ja Põlula Katsefarmis läbiviidud katsed (Kalamees jt, 2001; Jõudluskontrolli aastaraamat, 2002) ja parimate tõufarmide tulemused (vt Eesti maatõu aretusprogramm 2013-2023 p 2.2)                                              

Iseloomult on eesti maatõugu veis sõbralik, uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piimaveisetõugudega koospidamisel on eesti maatõugu veis sageli karja juhiks. Ohu korral (hundid, koerad) võtavad maatõugu loomad ringkaitse ja peletavad ohu allika eemale. Sööda suhtes on eesti maatõugu veised valivad ja seetõttu esineb vähem ka ainevahetushaigusi. Tüüpilisteks omadusteks on vähenõudlikkus, tugevad jalad, haigustele vastupidavus (leukoos, jalgade haigused), pikaealisus (Eesti vanim lehm Õõda, sünd. 10.05.1982, elas 23,5 aastaseks), kerge poegimine ja sobivus tavalistesse söötmis-pidamistingimustesse.



EESTI MAATÕU SÄILITAMISE EESMÄRK

Eesti maatõu säilitamise põhieesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse hoidmine.

Eesti maatõug on kohaliku päritoluga aborigeensest karjast aretatud tõug, mis on kohanenud siinse kliima, pidamis- ja söötmistingimustega.

Järjest enam väheneb tõugudesisene geneetiline mitmekesisus, millega võib kaasneda mingi geneetilise defekti ilmnemine. Me ei oska ennustada, mis võib juhtuda tulevikus geneetilise pagasiga. Seetõttu on alati vaja säilitada ka teistsuguse geneetilise struktuuriga kohalikke piimaveisetõuge, et vajadusel suurendada geneetilist mitmekesisust ka kommertstõugude aretuses.

Kuna eesti maatõug on väikesearvuline ja ohustatud tõuna kantud FAO Ülemaailmsesse ohustatud tõugude nimistusse “Word Watch List for Domestic Animal Diversity”, siis on esmaseks ülesandeks eesti maatõu arvukuse hoidmine ja võimalusel suurendamine bioloogilise mitmekesisuse rikastamise eesmärgil.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgmisi ülesandeid:

  1. koolitada maatõu kasvatajaid
  2. säilitada tõusisest geneetilist mitmekesisust
  3. säilitada eesti maatõugu kui kultuuripärandit
  4. säilitada eesti maatõule omaseid tunnuseid:
    • nudisus ja valdavalt valkjaspunane värvus,
    • haigustele vastupidavus ja pikaealisus,
    • vähenõudlikkus, sobivus tavalistesse söötmis-pidamistingimustesse,
    • kerge poegimine, tugevad jalad,
    • piima kõrge rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus,
    • täiskasvanud lehma keskmine kehamass 450–550 kg.

 

EESTI MAATÕU POPULATSIOONI SUURUS,

STRUKTUUR JA PAIKNEMINE

  1. Tegevuspiirkond

 

Eesti maatõu tõumärk on EK. Eesti maatõugu veiseid kasvatatakse ja aretatakse Eesti Vabariigi territooriumil, kõigis maakondades. Enim on tõug levinud Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Rapla- ja Harju maakonnas. Säilitustööga tegeleb ja tõu säilimise eest vastutab Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (EK Selts). Tegevusloa on andnud Veterinaar- ja Toiduamet.

Jõudluskontrolli aluste lehmade ja lehmikute jaotust maakondade lõikes näitab tabel 3.

 

Tabel 3. Eesti maatõugu veiste arv jõudluskontrollis maakonniti seisuga 01.01.2012

 

Maakond Lehmi Lehmikuid Pullikud, sünd alates 2010 TR pullid karjades
Pärnu 117 95 12 2
Saare 96 90 12 4
Hiiu 80 54 9 2
Rapla 48 35 8 2
Harju 46 37 8 1
Viljandi 35 26 11 3
Tartu 19 15 1 0
Järva 13 9 8 2
Jõgeva 9 5 0 0
Võru 8 7 1 0
Põlva 7 2 3 0
Viru 5 9 0 1
Lääne 5 3 1 0
Valga 2 3 2 0
Vabariik kokku 490 390 76 17

 

2. Populatsioon

01.12.2011.a oli eesti maatõugu veiste tõuraamatu A ja B osas 613 lehma ja 372 lehmikut ning 16 pulli. Jõudluskontrollis oli neist vastavalt 390 lehma ja 372 lehmikut.

Tabelites 4 ja 5 on toodud Tõuraamatu erinevate osade maatõugu veiste arv ja sealhulgas jõudluskontrolli aluste veiste arv.

 

Tabel 4. Maatõugu lehmade arv seisuga 01.12.2011

Lehmad Tõuraamatu osades Lisaosa Register
A Neist jõudluskontrollis B Neist jõudluskontrollis R1 Neist jõudluskontrollis R2 Neist jõudluskontrollis
176 161 437 229 35 27 113 69

 

Tabel 5. Maatõugu lehmikute arv seisuga 01.12.2011

 

 

Lehmikud Tõuraamatus Lisaosa Register
B Neist jõudluskontrollis R1 Neist jõudluskontrollis R2 Neist jõudluskontrollis
372 297 38 37 161 49

 

Jõudluskontrollis oli 01.12.2011 seisuga kuni aasta vanuseid pullikuid 84 ja üle aasta vanuseid pulle 74, kellest tõuraamatus 16.

 

 

SÄILITAMISE MEETODID

1. In situ säilitamine:

·                Pidevalt kontrollitakse EK Seltsi elektroonilisse andmebaasi sisestatud andmeid, vajadusel tellitakse põlvnemisandmete õigsuse kontrolliks geneetiline ekspertiis. Pullid võetakse tõuraamatusse, kui nende põlvnemine on tõendatud geneetilise ekspertiisiga.

·                Igal aastal toimub tõufarmide hindamine vastavalt EK Seltsi väljatöötatud “Veiste tõukarja hindamise eeskirjale” (lisa 2) ja parimaid tõufarme autasustatakse.

·                Tõuloomade müük toimub koos kinnitatud põlvnemistunnistusega.

·                Tõuraamat koosneb põhiosadest A ja B ja lisaosast R1. Välja on töötatud Tõuraamatusse võtmise kord ja pidamine.

·                Tõuraamatusse kandmine on kirjeldatud eesti maatõugu veiste aretusprogrammis.

·                Loomaomaniku soovil peetakse arvestust tõutüübiliste, kuid põlvnemisandmeteta loomade üle.

 

2. Ex-situ säilitamine

Sperma ja aretuspullid

·           Aretustööks kasutatavatelt pullidelt varutakse spermat vastavalt „Põllu-majandusloomade tõuaretuse seaduse“ § 24 sätetest lähtuvalt ja põhimõttel, et igal aastal oleks kasutada sugulusaretuse vältimiseks vähemalt 5 põlvnemisandmetelt erineva pulli sperma, reservis tuleviku jaoks vähemalt 5 pulli sperma, igalt 20–100 doosi. EK Selts koordineerib, milliste pullide spermat säilitatakse ja milliseid pulle kasutatakse kunstlikus seemenduses ja paarituses. Pullide valiku kriteeriumid on toodud aretusprogrammis. Säilitatava materjali kasutamist teadustöödes lepitakse kokku EK Seltsi ja teise osapoole vahelise kokkuleppega.

Embrüod

·           Maatõu geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on embrüoid võetud sügav-külmutamiseks alates 1998. aastast kuuel korral 13 lehmalt, keda seemendati 10 erineva pulliga, kokku 103 embrüot. Neid säilitatakse Keavas ETKÜ-s embrüo-pangas.

 

3. Tõuloomade müük

  • Tõumüügiloomad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja põlvnemine tõestatud. EK Selts kontrollib põlvnemisandmeid ja ühtlasi koordineerib maatõugu loomade müüki. Aretusprogrammis on toodud vastavad peatükid, kuidas EK Selts kontrollib loomade põlvnemist ja milliseid andmeid tuleb loomaomanikul selleks edastada EK Seltsi, et looma põlvnemist kontrollida.
  • Tõuloomale annab loomamüüja kaasa nõuetekohase põlvnemistunnistuse. Põlvnemistunnistuste koopiaid säilitatakse EK Seltsis. Põlvnemistunnistuse saamiseks peab loomamüüja võtma kontakti eesti maatõu tõuraamatupidajaga edasiste juhiste saamiseks.

·         Andmed loomade liikumise kohta peab esitama PRIA-sse ja jõudluskontrollialustele loomade kohta ka Jõudluskontrolli Keskusesse loomamüüja, teavitades sellest ka EK Seltsi. EK Selts kogub kõigi tõuloomade omanikuvahetuse andmeid. Andmed on avalikult kättesaadavad EK Seltsis.

 

MAATÕU PROPAGEERIMISE KORD

  1. Näitused

Igal aastal organiseerib EK Selts vähemalt 2-3 näitusel maatõu osalemise. Piirkondlikest näitustest esitletakse Ülenurmel Tartumaa ja Viljandimaa maatõugu veiseid, Luigel Harjumaa või Raplamaa veiseid, Saaremaal saarte maatõugu veiseid. Rahaliste võimaluste korral osaleb või organiseerib EK Selts ka teisi maakondlikke näitusi (näiteks Pärnumaa ja Viljandimaa maakarja päev 2011.a). Näitustega kaasnevad Vissi konkursid tunnustavad tublimaid maatõu aretajaid. Infot erinevate ürituste kohta leiab EK Seltsi kodulehelt: www.maakari.ee.

 

  1. Meedia

Ajakirjandusel on suur roll avalikkuse teavitamisel Eesti kohalike tõugude olukorrast, säilitamisest ja aretamisest. EK Selts kutsub ajakirjanikud osalema erinevatele üritustele: teabepäevad ja seminarid, koosolekud, näitused ja konkursid, mida siis kajastatakse nii piirkondlikes kui üleriigilistes ajalehtedes ja ajakirjades. ETLL-i väljaantav ajakiri „Tõuloomakasvatus“ kajastab maatõuga tehtavat tööd. Maatõu kohta kirjutatud artiklite ja trükiste nimekiri alates 1995-st aastast on saadaval EK Seltsi kodulehel: www.maakari.ee, publikatsioonid all.

  1. Trükised

EK Selts talletab ja levitab ajaloo ja tõu propageerimiseks trükiste, infovoldikute, teaduslike publikatsioonide ja filmide kaudu eesti maatõu kohta käivat infot.

 

  1. Koosolekud, koolitused ja õppereisid

EK Selts organiseerib õppereise Eestis ja välismaal oma liikmetele ja maatõust huvitatuile kogemuste ja informatsiooni saamiseks ja vahetamiseks. Võimalusel osalevad seltsi liikmed teiste organisatsioonide poolt korraldatud koosolekutel ja õppereisidel.

Toimunud koolitused ja õppereisid

„Eesti maakarja aretus- ja säilitusprogramm 2004-2012“ perioodil on toimunud alljärgnevad koolitused ja õppereisid:

  • Koolitus üldkoosolekul 23.03.2004. a „Eesti maakarja säilitus- ja aretusprogramm 2004-2012“ tutvustus ja vastuvõtmine.
  • Koolitus Päriveres 23.03.2004. a M. Mansberg „Mahepõllumajanduse- ja loomakasvatuse olukord ja perspektiivid“
  • Õppereis Raplamaal, 4-5.08.2004. a, tutvumine Pahkla Camphilli küla Farmi oü maatõu tõufarmiga. Vestlusring Ülo Vooglaiuga. Tutvumine ETKÜ seemendusjaamaga Keavas.
  • Koolitus Tartus 19.11.2004. a, konverents „Ekstensiivse maakasutuse vajalikkus, lisaväärtused ja tuleviku väljavaated“. K. Kalamees ettekanne „Eesti maakari – saavutused ja tuleviku perspektiivid“
  • Koolitus koostöös Nigula LK alaga Kilingi-Nõmmes Viljandimaa ja Pärnumaa uutele maatõu kasvatajatele 02.12.2004. a.
  • Õppereis Tartusse Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi suurloomakliinikusse ja maatõugu lehma Õõda 23. sünnipäeva tähistamine, 10.05.2005.a.
  • Koolitus Pärnumaa veisekasvatajatele koostöös Nigula LK ja Hollandi projekti rahastamisel. Kaubaru torni – suurte rohusööjate vaatlustorni avamine koos piknikuga. Pajumäe talu piimatoodete degusteerimine. Ettekanded A. Roosalu, K. Kalamees ja A. Veidenberg, 02. 06. 2005. a.
  • Õppereis Pärnumaal, C.R. Jakobsoni Talumuuseumis, 3-4.08. 2005. a.

Teemad: I. Kübarsepp „ Piim kui erinevate saaduste tooraine“, H. Hiis „Kohupiima ja sõira valmistamise demonstratsioon ja degusteerimine“, A. Veidenberg „Jogurtite ja kohupiimakreemide valmistamise õpetus ja degusteerimine“.

  • Koolitus koostöös Nigula LK alaga Kilingi-Nõmmes Viljandimaa ja Pärnumaa uutele maatõu kasvatajatele 08.12.2005. a teemadel:
    • A. Põlluste „Eesti maatõu söötmine“
    • K. Kalamees „Põlula katse tulemused“, „Eesti maatõu tõuraamatu korrad“, „Maatõugu pullide kasutus ja sperma Kehtnas“
  • Koolitus üldkoosolekul Päriveres 24.04.2006. a

PRIA-st R. Tikerpe „Põllumajanduslik keskkonna toetus, ohustatud tõugu looma toetus“

JKK-st K. Ilves „Jõudluskontrolli tegemistest, jõudlusandmete esitamine, piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimise metoodika muudatused“.

  • Õppereis Lätimaale 3-4.08.2006. a Läti Põllumajandusülikooli Agrobiotehnoloogia Instituudi teadusdirektori Ziedonis Grislise eestvõttel Põllumajandusülikooli tegevustega ja läti sinise veise aretustööga tutvumiseks. Läti sinise veise kasvatajate farmide külastus ja ühisseminar eesti maatõu kasvatajate ja läti sinise veise kasvatajatega.
  • Koolitus Kehtnas 20.04.2007. a ETLL-i organiseeritud konverents: „ Tähtpäevi Eesti tõuaretuses“. Ettekanne K. Kalamees „Eesti maakarja aretust edendanud isikud“
  • Õppereis Raplamaale, 1-2.08.2007. a Milvi Reinemi maatõu farmi ja Sillaotsa Talumuuseumi külastus.
  • Koolitus õppereisi raames EK Seltsi liikmetele 1.08.2007. Ettekanne Pärnumaa Nõuandekeskuse konsulendilt Olavi Süllalt teemal „Investeerimisvõimalustest maaelu arengukava raames 2007-2013“
  • Õppereis Prantsusmaale, september 2007. Rahvusvaheline põllumajandusnäitus SPACE Rennes’i linnas ja maakarja kasvatajate väljasõit Prantsusmaa Instituudi De L’Elevage veiste geneetiliste ressursside projektijuht Laurent Avoni eestvõttel Prantsusmaa Rennes’i ökomuuseumi ja kolme ohustatud veisetõu talu külastuseks.
  • Koolitus, konverents ja seminar teemal „50 aastat looduskaitset“ Pärnu teatris ja Nigula LK alal Vana-Järvel. K. Kalamehe ettekanne „EK Selts ja koostöö looduskaitse aladega“ Nigula LK administratsiooni organiseerimisel, august 2007
  • VTA organiseeritud koolitus seminar: Loomade geneetiliste ressursside alane tegevus Tsehhis“. Lisaettekanne K. Kalamees „Conservation of Estonian Native Cattle Breed“ 2007
  • Õppereis Saaremaal, 5-6.08.2008. a. TÜ Mereranna POÜ, Anne Kiideri ja Liia Sooääre maatõu farmidega tutvumine ja ühisarutelu Saaremaa maatõu teemal. Külalisesineja Eesti Maaülikoolist Haldja Viinalass.
  • VTA organiseeritud koolitus Rakveres 24.10.2008. a. Seminar teemal „Loomade geneetiliste ressursside alane tegevus Sloveenias.“ Lisaettekanne K. Kalamees „Conservation of Estonian Native Cattle Breed

·         Koolitus C.R. Jakobsoni Talumuuseumis soome loomakasvatajate grupile 29.10.2008. a. Ettekanne K. Kalamees teemal „Eesti maatõug“.

  • Koolitus Kehtnas 25.11.2008. a. ETLL-i organiseeritud konverents „15 aastat tõuaretusorganisatsiooni Eestis“. Kaasettekanne K. Kalamees „Eesti maakarja Kasvatajate Selts“.
  • Koolitused EK Seltsi üldkoosolekul Päriveres 22.04.2009. a.

Ettekanne O. Saveli „Kes ohustab eesti maatõugu?“

Ettekanne L. Kangur „ Võimalused majanduslikus surutises paremini hakkama saada.“

  • Koolitus. Konverents „ Eesti maakari – minevikust tulevikku“ 14.oktoober 2009

Raamatu „Eesti maakari. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevus 1989-2009 eesti maatõu säilitaja ja arendajana“ esitlus

Ettekanne J. Kantanen (Soome) „Tuleviku koostöö Põhjamaade Geneetiliste Ressursside Keskuse ja Eesti vahel“

Ettekanne K. Kalamees „Maakarja kui ohustatud tõu tähtsus bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja võimalused keskkonnasõbralikuks tootmiseks“.

Ettekanne H. Viinalass „Eesti maatõu olevik ja tulevik EURECA projekti küsimustiku vastuste põhjal“.

Ettekanne S. Värv „Eesti maatõu uuringutest geneetiliste markerit põhjal“

  • Koolitus. VTA organiseeritud seminar Tallinnas 25.11.2009. a.

Põhiettekanne Austriast B. Berger „Aretus ja tõugude säilitamine ning selle seaduslikud alused Austrias“

  • Koolitus EK Seltsi üldkoololekul Päriveres 15.04.2010

Ettekanne K. Kalamees „90 aastat EK Seltsi“

  • Õppereis Võru- ja Põlvamaale, august 2010.

Nopri talumeiereiga ja talukarjaga tutvumine. Vestlusring Tiit Niiloga.

Kaja Keskküla Lauri mahetalu tegemistega tutvumine.

·                           Õppereis Soome. Tutvumine soome ohustatud veisetõugude ida-soome ja põhja-soome tõuga. Tutvumine Tampere põllumajanduskooli lääne-soome tõuga.

Osalemine Seppälä põllumajanduskooli korraldatud põllumajandusnäitusel. Ida-soome veisetõu konkursil hindaja Käde Kalamees.

·         Koolitus. ETLL-i korraldatud seminar 22.10.2010 „Tõuraamatupidamise kaasajastamine“, pühendatud tõuraamatu pidamise 125. aastapäevale.

Ettekanne K. Kalamees „Eesti maakarja tõuraamat“.

  • Koolitus EK Seltsi üldkoosolekul 20.04.2011.

Ettekanne U. Loit. „Heifer projektist Eestis“

  • Koolitus Eesti Piimandusmuuseumis „Piima päev“ 04.06.2011.

·                                 Koolitus õppepäev C.R. Jakobsoni Talumuuseumis 13.08.2011 “Eesti maakarja ja eesti hobuse päev“

Ilmar Kallas „Lehma näituseks ettevalmistamine“

Maatõu näitus, konkurss, läbiviija K. Kalamees, hindaja O. Saveli

Maatõu piimast valmistatud toodete müük.

  • Koolitus. MTÜ Heifer Estonia projektijuhtide korraldusel 26.08.2011. a. Rõuges, Kiidil.

Sõiraseminar, sõiralaat, sõirakonkurss, piimapukipidu.

Ettekanne A. Veidenberg „ Piimatoodete valmistamine talutingimustel.“

  • Koolitus ETLL-i korraldusel Keavas 07.10.2011, „Uued arengud põllumajandusloomade selektsioonis“
  • Koolitus EK Seltsi üldkoosolek 07.02.2012

K. Kalamees. Ülevaade maatõu tõuaretustööst, 2011.a

  • Ümarlaud EK Seltsi, Maaülikooli ja VTA osalusel. Eesti maatõu aretusprogramm 2013-2023. arutelu. 21.02.2012. a.
  • Koolitus EK Seltsi üldkoosolek 10.05.2012

M. Metsalu. Asendustaluniku teenuse tutvustus.

M. Põhjala: Jõudluskontrolli teenuse tutvustus

  • Koolitus ETLL- i organiseerimisel 18.05.2012. Tõuaretusfilmi esilinastus „Eestimaa kaunimad tõuloomad ja parimad kasvatajad Ülenurmel 2011“.
  • C.R. Jakobsoni talumuuseumis muuseumide öö „Öös on kino“ raames eesti maatõu-alase videofilmi esitlus „Ilus, armas, nudi“ koos K. Kalamehe kommentaaridega, 19.05.2012. a.
  • Õppereis Järva- Harju- ja Virumaale 1.-2.08.2012. a.

Tutvumine A. Aamani maatõu eliitklassi farmiga Harjumaal, H. Pulga Metsiku Piisoni Saloon OÜ-ga, Konju talu mõisa tegemistega, Raivo Seepteri Rätsepa taluga, Imavere Piimandusmuuseumiga.

  • Õppepäev C.R. Jakobsoni Talumuuseumis. Talumuuseumi eesti maatõu tutvustus eesti hobuse päeval, 12.08.2012. a.
  • ETLL-i korraldatud seminar „Ohustatud tõugude säilitamise aretuslikud abinõud“ 17.10.2012. a.

Trükis „Ohustatud tõugude säilitamise aretuslikud abinõud“. 2012. (Koostaja ja toimetaja O. Saveli). K. Kalamees. Eesti maatõugu veis 2012. a, 6-28.

Videofilm „Eestimaa ohustatud tõud 2012“. Lõunameedia OÜ.

 

Suurem osa koolitusi kavatsetakse korraldada üldkoosolekute, õppereiside ja erinevate ETLLi koolituste raames. Enam soovitakse EK Seltsi liikmetele koolitusi korraldada või vahendada infot piirkondlike koolituste kohta erinevatel teemadel:

·         Eesti maatõugu lehmade piimast tehtud eritoodete valmistamine.

·         Jõudluskontrolli tähtsus ja maatõugu veiste põlvnemisandmete olulisus säilitustöö tõhustamiseks.

 

  1. Koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega

Rahvusvaheline koostöö säilitusprogrammi rakendamiseks (embrüoprojekt, info- ja kirjanduse vahetamine, põllumajandusnäituste külastus, farmide külastus) on toimunud ja toimub Soome, Rootsi, Hollandi, Prantsusmaa ja Läti erinevate asutuste ja organi-satsioonidega. Samuti Põhjamaade Geneetiliste Ressursside Keskusega Norras (NordGen). Siseriiklik koostöö toimub põllumajandusmuuseumidega eesti maatõu propageerimiseks ja trükiste levitamiseks. Koostööd tehakse põllumajandust õpetavate koolidega – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ja Järvamaa Kutsehariduskeskusega.

Koostöö toimub Eesti Hobusekasvatajate Seltsiga trükiste ja ühisnäituste korraldamiseks. Koostöö toimub Pärnu Lahe Partnerluskogu Leader meeskonnaga. Eesti Looduse Fondiga (ELF) tehakse koostööd erinevate trükiste väljaandmiseks.

EK Selts teeb koostööd piima paremaks väärindamiseks erinevate tootjate ja organisatsioonidega.

Koostöö erinevate organisatsioonide vahel on vajalik, et anda ja vahetada infot ning teavet tehtu kohta ja arutada tuleviku suundumusi.

06.04.2010 sõlmiti koostööleping Eerika Farm OÜ-ga eesti maatõugu tiinete mullikate müügiks.

Koostöös Eesti Maaülikooliga osaletakse teadusuuringute läbiviimisel. Eelmise aretus- ja säilitusprogrammi perioodil (2004-2012) kaasati eesti maatõugu veised uuringusse „Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamine“ (14.11.2000-31.05.2005). Projekti lõpparuanne ilmus 2006.a raamatuna „Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamine“ (projekti lisainfo http://www.emu.ee/~polulakf/index.php). Kokkuvõte kuni 2006.a-ni läbi viidud teadusuuringutest on esitatud eesti maatõu monograafias (K. Kalamees. Eesti maakarja arengulugu. Tõumonograafia. Tartu 2007, 328 lk).

 

Eesti maatõug on leidnud käsitlemist järgmistes pärast 2006.a avaldatud publikatsioonides:

I. Jõudu. Piima valgulise koostise ja geneetilise polümorfismi mõju piima laapumisomadustele. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomakasvatuse erialal, Tartu 2008, 114 lk.

I. Jõudu, M. Henno, S. Värv, T. Kaart, O. Kärt, K. Kalamees. Milk protein genotypes and milk coagulation properties of Estonian Native cattle. Agricultural and Food Science, 2007, 16, 222 – 231.

K. Kalamees, O. Saveli. Eesti maatõugu lehmade kehamõõtmete dünaamika. – Tõuloomakasvatus, 2010, 4, 5-6. (http://touloom.etll.ee/

S. Värv. Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomakasvatuse erialal. Tartu 2012, 146 lk.

 

Koostöös Eesti Maaülikooliga soovitakse:

a) Algatada maatõu teemaline bakalaureuse- või magistritöö, et uurida ja analüüsida olemasolevaid andmeid Märja katsefarmi maatõugu lehmade põhjal võrdluseks sama farmi teiste tõugudega.

b) Kasutades mikromeierei võimalusi edendada tootearendust eesti maatõugu lehmade piimast, näiteks mahevõi ja jäätise tootmine .

c) Bakalaureuse- või magistritöö raames uurida maatõugu veise liha saagist ja liha omadusi, maitsvust jne. Märja katsefarmist välja prakeeritava maatõugu lehma põhjal.

d) Võimalusel sekveneerida eesti maatõugu „Viss“ Heidi (2009, 2011)

e) Viia läbi magistritööna eesti maatõu inbriidingualane analüüs. EK Selts toetab inbriidingualase uurimistöö läbiviimist 2000 euro suuruse stipendiumiga.

Selts osaleb võimaluse korral erinevates teadusprojektides.

 

6. Koduleht

Eesti maatõu ja EK Seltsi tegevuse kohta leiab täiendavat infot seltsi kodulehelt http://www.maakari.ee/

Koostas Käde Kalamees, EK Seltsi tegevjuht, tõuraamatupidaja.

Arutatud ja kinnitatud EK Seltsi juhatuse koosolekul 26.10.2011

Arutatud ja täiendatud EK Seltsi juhatuse koosolekul Maarja Tuimani (VTA) osavõtul 08.12.2011, Merja Magnuse ja Haldja Viinalassi osavõtul 26.11.2012

Tunnustatud VTA poolt 21.01.2013.a

Vastu võetud EK Seltsi üldkoosolekul 24.04.2013.a

 

LISA 1

Välimiku hindamise juhend

Lehmade välimiku hindamise eesmärgiks on määrata lehma kehaehitus mõõtandmete alusel ja anda hinnang udarale, jalgadele ja tõutüübile 100 punkti süsteemis ning seeläbi saada võimalus parimate pulliemade valikuks. Selleks hinnatakse 1. laktatsiooni lõpetanud või vanemate lehmade kehaehitust (tüüpi), udarat ja jalgu ning mõõdetakse ristluu kõrgus, rinna sügavus, laudja laius1, laudja laius2, laudja pikkus, kere põikpikkus rihmaga, rinna ümbermõõt ja rinnaümbermõõdu alusel määratakse kehamass. Kirjeldatakse välimikku. Lõpphinnang tüübi, udara ja jalgade üldhinde alusel antakse lehmadele kuni 100 punkti süsteemis. Keskmise üldmuljega lehmale antakse 84 punkti.

Tüüp          suurus

värvus

nudisus

ninapeegli värvus

 

 Udar         eesudara kinnitus

 tagaudara kõrgus

 keskside

 udarapõhja kõrgus

 nisade asetus

 nisade pikkus

 

 Jalad         tagajalad küljelt

 sõranurk

 sõrgats

 

Kõik Tõuraamatu A ossa kantavad maatõugu lehmad mõõdetakse ja hinnatakse 100 punkti süsteemis kas peale esimest laktatsiooni või hiljem. Samuti hinnatakse ja mõõdetakse kõik üle 1.a vanused Tõuraamatusse kantavad pullid.

 

Lehmade hindamise alused:

Udar – kuni 50 punkti

Jalad – kuni 20 punkti

Tõutüüp – kuni 30 punkti

Kompleksel hindamisel (üldhinne) saadud punktid annavad hinnangu tõulehmale järgmiselt:

90 ja rohkem punkti – suurepärane

87-89 punkti – väga hea

85-86 punkti – hea

80-84 punkti – keskmine lehm

64-79 punkti – rahuldav

alla 65 punkti – halb

 

Pullide hindamise alused:

Tõutüüp – kuni 40 punkti

Suurus – kuni 30 punkti

Jalad – kuni 30 punkti

 

Pullide suurusel tuleb arvesse nende vanusele vastavalt nõutav kehamass, mis annab 28 punkti:

1. a pullik – 300 kg

1,5 a pullik – 400 kg

2,0 a. pull –   480 kg

 

1. ÜLDMULJE

Suurepärase või väga hea välimikuga lehm on sügav ja lai, sügav ümbermõõdult südamepiirkonna ja roiete juurest, laia eesjalgade vahega, kumerate roiete ja pika kehaga. Halb lehm on madal, eesjalgade vahelt kitsas ja kellel ei ole pikki ja kindla vahega roideid. Vaadatakse kaela asetust, õlgmikku, turja, selga, laudjat, puusanukke, päraluunukke ja reisi. Kael olgu pikk ja elegantselt sulanud kokku õlgmikuga. Turi terav, selg sirge ja selgete piirjoontega. Laudjas lai ja lihaseline, vaagnavööde või ristluu piisava lihastikuga (lehma tagaosa tähtsuse tõttu). Reied pikad, peaksid andma tugevust kannanukkidele, seejuures ei tohi siseküljed olla liiga jõulised, sest siis jääb udarale vähem ruumi. Roiete pikkus, kumerus ja vahekaugus ei ole olulised mitte ainult keha võimsuse määramisel, vaid aitavad ka hinnata piimatüüpi. Nimetatud tunnustega lehm hinnatakse suurepäraseks või väga heaks.

 

2. UDAR

Arvestatakse udara kinnitust, asendit taga ja ees, kesksidet, näärmekudet, nisade paigutust ja kuju. Oluline on ka udaraveerandite ühtlikkus, ees- ja tagaudara tasakaal. Udarapooled peavad olema ühel tasapinnal ja udarapõhi kannanukkidest kõrgemal. Suurepärase tasakaalu, kinnituse, sideme, nisade paigutuse ja soovitava nisakujuga udar hinnatakse suurepäraseks või väga heaks. Ees nõrgalt kinnitunud udar, taga madal ja halvasti kinnitunud nõrk või vigastatud ligament, sügav või üldiselt tasakaalutu udar, vastuvõetamatu nisakuju hinnatakse halvaks. Keskmine udar on hea.

 

3. JALAD

Lehma keha raskus peab jaotuma jalgadele pingeta. Külgvaates peab lehma jala vertikaalne joon kulgema reieliigesest, riivates kannavagu, sõra toetuspinna keskele. Tagantvaates võime püstjoone mõelda päraluunukist kannanuki kaudu alla sõrgade vahele. Kui see on sirge, on lehmal paralleelsed kannad, suunatuna otse ja tagasi. Jalad, mis on vastavuses nimetatud püstsirgetega, on kuivad ja õrnad ning kui sõrapiire on ühtlane, hinnatakse suurepäraseks või väga heaks. Äärmiselt otse- ja kõverkandsed, muhklikud, käsnjad ning kehvade sõrgadega jalad hinnatakse halvaks.

 

Ideaalne lehm on järgmiste karakteristikutega:

Pea ja eesosa- soovitakse tugeva eesosaga lehma, kes saaks süüa suuri söödakoguseid. Soovitud on vigadeta ja kompaktse kehaehitusega lehm. Tugev ristluu olgu kõrgem kui päraluu ja viimase nukid madalamal puusanukkidest. Lai laudjas puusaliigestega asugu keskel puusa- ja päraluunukkide vahel. Luud olgu kuivad ja õrnad ning vajaliku hulga luuollusega. Udar olgu näärmekas, hästi kinnitunud ja tasakaalus. Udarapõhi peab asuma kannanukist ülalpool. Keskside olgu tugev, parema ja vasaku udarapoole vahel olgu selge vagu. Tagaudar olgu kõrgelt ja laialt kinnitunud, eesudar proportsionaalne pikkuse suhtes ja mitte ulatuma kaugemale puusanukkidest.

 

Hindaja kasutab lehmade hindamisel selleks ette nähtud töölehevormi (lisa ), millele ta kirjutab kõik hinnatud lehmade mõõdud, hindepunktid udarale, (pullidel suurusele), tõutüübile, jalgadele ja üldhindele ja annab kirjelduse välimikule. Välimiku hindamise andmed sisestatakse Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi elektroonilisse andmebaasi, mida haldab Jõudluskontrolli Keskuses. Andmed on nähtavad maatõugu veise kaardil.

 

LISA 2

Veiste tõukarja hindamise eeskiri

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1.      Tõukarja hindamise eesmärgiks on selgitada välja tõu paremik, omada ülevaadet majapidamiste karjaaretuse tasemest ning võrdlusandmete alusel suunata vastava tõu aretust.

2.      Hindamise tulemusena tunnustatakse tõukari vastavasse klassi ja nimetatakse tõuraamatukarjaks.

3.      Tõukarja hinnatakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning seda viib läbi EK Seltsi poolt moodustatud komisjon.

4.      Komisjoni juhib EK Seltsi tegevjuht või tõuraamatupidaja ja liikmeteks on EK Seltsi juhatuse liikmed ning võimalusel karja asukohajärgse maakonna veterinaarkeskuse veterinaararst. Hindamine toimub tõukarja omaniku juuresolekul. Komisjoni töös on õigus osaleda Veterinaar- ja Toiduameti esindajal.

5.      Hindamisele kuulub A-grupi nakkushaigustevaba tõukari, kus on hindamise ajal vähemalt neli eesti maatõugu kuuluvat lehma ja vähemalt pooled neist on antud tõu suhtes puhtatõulised (veresus vähemalt 90%).

6.      Komisjoni otsuse alusel omistatakse tõukarjale tõuraamatukarja eliit-, I, II või III klassi nimetus, mille kinnitab EK Seltsi juhatus. Hindamise tulemused esitatakse Veterinaar- ja Toiduametile.

7.      Hindamiseks täidetakse käesolevale eeskirjale juurdelisatud vormidel tabelid, mis on aluseks otsuse tegemisel ja jäävad hindamiskomisjoni otsuse kohustuslikeks lisadeks. Hindamiskomisjoni otsuses märgitakse saadud punktide üldarv ja sellele vastav klass. Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb karja omanikule ja teine EK Seltsile.

8.      Kui tõukarja omanik või tema poolt volitatud isik on rikkunud jõudluskontrolli arvestuse, tõuaretuse või veterinaaria eeskirju, tühistatakse tõukarja tunnustamise otsus.

9.      Tõukarja tunnustamine annab omanikule või tema poolt volitatud isikule õiguse müüa loomi tõuloomadena.

10. Hindamisest kokkuvõtete tegemisel rühmitatakse tõuraamatukarjad vastavalt lehmade arvule alljärgnevalt:

4-20 lehma;

            21- 50 lehma;

            51-100 lehma;

üle 101 lehma.

 

II. PÕHINÕUDED

 

11. Veised peavad olema märgistatud vastavalt põllumajandusministri määrusega kinnitatud “Tõumaterjali märgistamise ja registreerimise eeskirjale”. Tõukarja omanik või tema poolt volitatud isik peab tõukarja kohta nõuetekohast jõudluskontrolli arvestust ja tagab majapidamises EK Seltsi juhatuse poolt soovitatud pullide kasutamise.

12. Tõuraamatukarjas peab lehmade üldarvust olema tõuraamatusse kantud lehmi (protsentides) järgmiselt:

eliitklass         – 60, sellest A osas vähemalt 30;

I klass             – 60, sellest A osas vähemalt 20;

II klass           – 50, sellest A osas vähemalt 20;

III klass          – 50, sellest A osas 0.

13. Tõukarja hindamiseks vastavad minimaalsed jõudlusnäitajad kinnitab EK Selts, lähtudes aretusprogrammist ning hindamisel võetakse aluseks tõukarja eelmise kontrollaasta jõudlusnäitajad.

14. Lehmnoorkarja hindamisel võetakse aluseks nende vanus esmakordsel poegimisel.

15. Punktisüsteemis hindamise punktiarvestuse minimaalmääraks on:

eliitklassil       – 100;

I klassil           – 80;

II klassil         -70;

III klassil        -50.

 

III HINDAMINE

 

16. Hindamisel võetakse aluseks jõudluskontrolli andmed eelmise kontrollaasta kohta ja tõukarja ülevaatuse tulemused.

17. EK Selts toob jõudluskontrolli andmete alusel välja tõuraamatukarja kohta hindepunktid igal aastal ning saadud hindepunktidele lisatakse viimase ülevaatuse (karja üldmulje, karja tervis) hindepunktid. Kui saadud punktide üldsumma muudab tõuraamatukarja klassi, siis viib komisjon läbi tõuraamatukarja hindamise enne korralist hindamist.

18. Hindamine toimub 0,1-punktilise täpsusega.

19. Lehma piimajõudluse hindamisel arvestatakse iga piimarasvakilogrammi eest 0,1 punkti ja iga valgukilogrammi eest 0,25 punkti.

20. Lehmade üldarvust tõuraamatu A-ossa kantud lehmade iga protsendi eest arvestatakse 0,1 ja B-ossa kantud lehmade eest 0,05 punkti.

21.Lehmmullikate hindamisel arvestatakse nende vanuse eest esmakordsel poegimisel punkte, kui esmapoegimise vanus on:

27-29 kuud – 8 punkti;

30-32 kuud – 5 punkti;

üle 32 kuu – 0 punkti.

22. EK Seltsile tõuaretuse eesmärgil müüdud ühe pullvasika müük annab ühe punkti. Teisele EK Seltsi liikmele müüdud aretuspull annab 0,5 punkti.

23. EK Seltsi soovitatud pullide kasutust hinnatakse 5 punktiga.

24. Tõukarja osalemise eest näitustel ja konkurssidel arvestatakse 5 punkti.

25. Tõukarja tervist hinnatakse 5 punktiga, arvestades tõukarja tervishoiualast olukorda ning profülaktiliste veterinaartöötluste läbiviimist ja veterinaarteenistuste ettekirjutuste täitmist.

26. Karjakasvatuse üldmulje eest võib arvestada kuni 10 punkti. Hindamisel arvestatakse karja tõutüüpi, loomade pidamist ja söötmist, karjakasvatuse töökultuuri. Hinde annab komisjoni iga liige eraldi 0,5-punktilise täpsusega ning üldklassi väljatoomisel arvutatakse keskmine hinne 0,1-punktilise täpsusega.

 

Lehmade piimajõudlus

Aasta Lehmademomendi

arv

Hindamiseaastalehmade

arv

Lehma kohta Piima Hindepunkte
piima kg rasva % valgu% rasva kg valgu kg piima-rasv piima-valk

Komisjoni hinded

Aasta Esmas-

poegimis-

vanus

Tõuraamatu lehmade arv Ühistule müüdudtõupulle Hindepunkte
A B esmaspoe-gimis-vanus tõuraamatu-lehmade arv ühistule müüdud tõupullid

 

Hindepunkte
karja tervis testseemendused näitused karjakasvatuse üldmulje

 

Komisjoni ettepanekud

……………………….          ………………………………………………………………

……………………….          ………………………………………………………………

……………………….          ………………………………………………………………

……………………….          ………………………………………………………………

……………………….          ………………………………………………………………

 

Komisjoni otsus

 

… … 2012…… punkti

 

…… klass ……………………………………………………….………

(komisjoni esimehe ja liikmete allkirjad ja allkirjade dešifreeringud)

… … 2013…… punkti

 

…… klass ……………………………………………………….………

(komisjoni esimehe ja liikmete allkirjad ja allkirjade dešifreeringud)

… … 2014    …… punkti

 

…… klass ……………………………………………………….………

(komisjoni esimehe ja liikmete allkirjad ja allkirjade dešifreeringud)

… … 2015    …… punkti

 

…… klass ……………………………………………………….………

(komisjoni esimehe ja liikmete allkirjad ja allkirjade dešifreeringud)

 

… … 2016    …… punkti

 

…… klass ……………………………………………………….………

(komisjoni esimehe ja liikmete allkirjad ja allkirjade dešifreeringud)