alates 1920
Eesti maatõu aretusmeetodina kasutatakse ainult puhasaretust, mida jätkatakse seni kuni tekib teaduslikult põhjendatud vajadus kasutada teist tõugu vältimaks sugulusaretust. Aretuses järgitakse eesti maatõule omaseid pärilikke tunnused.
Aretustööd tehakse üle vabariigi kõikide jõudluskontrollialuste maatõugu veistega. Mittejõudluskontrollialuste veiste aretustööd suunatakse juhul, kui veise omanik teeb koostööd EK Seltsi tõuraamatupidajaga.