MTÜ Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Keskväljak 13a, Keila
76608 Harjumaa
E-post: ekselts@maakari.ee
Telefon: +372 512 1288
Mis on tõukaitse?
Eetiliselt, ökoloogiliselt ja majanduslikult on vajalik säilitada vanu ohustatud tõuge. See pole meie isiklik vajadus, vaid vajadus tulevastele põlvedele:
- taskaal meie ja tulevaste põlvede vahel – me ei tea täna, mida nad vajavad
- me ei tea mida toob tulevik, kuid me saame vaadata tagasi ja sellest õppida
- iga elusolend planeedil tahab jääda ellu, küsimus on lühiajalisel ja pikaajalisel ellujäämisel
- lühiajalist ellujäämist on vaja vähendada ja säilitada maksimaalselt pikaajalist ellujäämist
-
meie elukeskkond ja planeet ei kuulu vaid inimestele ja me peame täna endast midagi maha jätma
Iga nädal sureb meie planeedil välja mõni põllumajanduslooma tõug. Iga viies kodulooma tõug on väljasuremise piiril.
Põllumajandus, nagu kogu ökoloogiline süsteem, sõltub geneetilise mitmekesisuse kohanemisest ning reageerib pidevatele muutustele. Mida suurem on liigiline, sordiline, tõuline ja geneetiline mitmekesisus, seda rikkam on meie elukeskkond
Kohalikud vanad tõud on sajandeid kestnud arenguprotsessi tulemus ja see protsess kestab pidevalt edasi. Varem kaasati koduloomad talude tegevustesse mitmel erineval moel. Veiste puhul ei väärtustatud mitte ainult piima ja liha, vaid neil tuli vedada ka vankreid ja atru.
Põllumajanduse intensiivistamine tõi kaasa aretuse suunamise üha tulusamatele tõugudele. Tänapäevased loomavarud koosnevad mõnest suure jõudlusega tõust. Selle tulemusena suri välja suur hulk vanu kohalikke ja kohanenud tõuge või eksisteerivad need vaid väikeste jäänustena. Kui tõug on kord välja surnud, on tema väärtuslik potensiaal pöördumatult kadunud!
Ohustatust arvestatakse efektiivse populatsioonimahu (Ne)-(arvutuslik emas-ja isasloomade suhe) järgi.
-
Fenotüübiline kaitsepopulatsioon (Ne <50) - ÄÄRMISELT OHUSTATUD
Vanad, kohalikud, piirkondliku kultuurilise tähtsusega loomatõud, kelle tarbeks ei ole enam mõtet luua eraldi kaitseprogrammi (tõugu ei saa enam algsele tõule taastada)
- Kaitsealune populatsioon (Ne <200)- VÄGA OHUSTATUD
Kriitiliselt ohustatud populatsioonid väikese efektiivse populatsiooni suurusega, mis nõuavad kaitseprogrammi, et stabiliseerida populatsiooni ja minimeerida edasisi geenikadusid. Siia gruppi kuulub ka eesti maatõugu veis (Ne = 147)
- Vaatlusalune populatsioon (Ne>200<1000) - OHUSTATUD
Piiratud tegeliku populatsiooni suurusega haavatavad populatsioonid, mida tuleb jälgida.
- Ohustamata populatsioon (Ne >1000) – EI OLE OHUSTATUD
Piisavalt suur tegelik populatsiooni suurus või populatsioonid, kellele pole kiireloomulisi kaitsevajadusi
Maailma riigid (k.a. Eesti Vabariik) on liitunud 1992. aastal Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (Convention on Biological Diversity, CBD) https://www.riigiteataja.ee/akt/12918700. Sellega võttis Eesti riik endale väga suure kohustuse looduskaitselisel planeerimisel, keskkonna ja ressursside majandamisel ning nendega seotud majandussuhetel. Iga Konventsiooni osapool on kohustatud algatama bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise meetmete planeerimise protseduuri – tuleb arendada vastavaid või kohandada olemasolevaid poliitilisi strateegiaid ja plaane.
Ohustatud tõugude säilitamine on võimalik vaid läbi hästi koordineeritud tegevuse ja koostöö kasvatajate, aretusühingute ja ühiskonna vahel!
Erinevalt looduskaitsest, tuleb põllumajandusloomade mitmekesisust ellujäämiseks kasutada: süüa ja toodangut väärtustada!
Eesti maatõug on meie üks ja ainus põlistõugu veis, ärme lase tal kaduda!
Vanad traditsioonilised tõud kannavad väärtuslikke geneetilisi omadusi, mida meil võib tulevikus väga vaja minna., kuid neid omadusi sageli eiratakse. Kohalike tõugude püsimajäämise võlgneme valdavalt vähestele traditsiooniteadlikele põllumeestele-talunikele, kes aastakümneid üksi hoidsid oma tõugu ja kellesse suhtuti pikki aastaid põlgusega. Tänapäeval tunnustatakse seda tööd taas ja hinnatakse vanade tõugude häid omadusi.