Eesti maatõugu veiste tõuraamat

Eesti maatõugu veiste tõuraamat avati 1914. aastal, mil seati sisse maakarja veiste eeltõuraamat, kuhu märgiti valkjaspunast maakarja kui ka läänesoome tõugu veiseid. Üle 100 aasta tagasi kanti tõuraamatusse suhteliselt kirju seltskond: ligi kolmveerand lehmadest olid tol ajal sarvilised ja värvuselt valkjaspunased. Täna on maatõugu lehmad nudipäised ja domineerivaks värvuseks valkjaspunane (beež).

Esimene maatõugu lehm Lillik registreeriti tõuraamatusse 20.augustil 1914. Lillik sündis 1906. aastal, vanemad tundmata – tõuraamatunumber EK 2

Esimene maatõugu pull Murru-Mats tõuraamatunumbriga EK 1 registreeriti samuti 20.augustil 1914. Murru-Mats sündis 1910. aastal, vanemad tundmata

Mõlemad loomad kuulusid Eesti Põllumeeste Seltsile.

Alates 1914. aastast on välja antud trükituna eesti maatõugu veiste tõuraamatud:

  1. aastal 1918 eeltõuraamat (1914-1917.a jooksul eeltõuraamatusse võetud maatõugu loomad)
  2. aastal 1925 eeltõuraamat (1920-1924.a jooksul eeltõuraamatusse võetud maatõugu loomad)
  3. aastal 1928 tõuraamat      (1925-1927.a jooksul tõuraamatusse võetud maatõugu loomad)
  4. aastal 1930 tõuraamat      (1928-1930.a jooksul tõuraamatusse võetud maatõugu loomad)
  5. alates 1930 aastast kuni 1939. aastani igal aastal (kokku 10 tõuraamatu trükist)
  6. aastal 1948 tõuraama        (1940-1946.a jooksul tõuraamatusse võetud maatõugu loomad)
  7. aastal 2000 tõuraamat      (1990-1999.a jooksul tõuraamatusse võetud maatõugu loomad)
  8. aastal 2023 tõuraamat      (2001-2022.a jooksul tõuraamatusse võetud pullid)

Tõuraamat täna

  • tõuraamatu pidamise korra aluseks on Euroopa parlamendi ja nõukogu määrused 2016/1012 ja 2017/717
  • tõuraamatu pidamise ja seal tegevuse läbiviimise eest vastutab Eesti Maakarja Kasvatajate Selts, kelle kasutuses on elektrooniline tõuraamatu andmebaas
  • tõuraamat koosneb põhiosas (A, B, PULLID), lisaosast R1 ja registriosast R2
  • Tõuraamatusse kantakse loomad vastavalt kinnitatud Eesti maatõu säilitus- ja aretusprogrammile

Eesti maatõugu veiste tõutähis on EK

Tõuraamatu põhiosa A

Kantakse registreeritud emasloom EK Seltsi tõuraamatu pidaja poolt, kui veis on kohapeal üle vaadatud, hinnatud ja vastab maatõu tõustandardile:

  • vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiosasse
  • põlvnemine on tõestatud vähemalt nelja põlvkonna eellaste ulatuses samast tõust
  • välimik peab vastama tõutüübile
  • ei ole lubatud alates 2012.a kuni 2022.a. sünnist AP, DZ ja RH (igat eraldi) verelisust mitte rohkem kui 18.8%
  • ei ole lubatud alates 01.jaanuari 2023.a sünnist AP, DZ, RH ja SKB kokku verelisust mitte rohkem kui 25%
  • ei ole lubatud EPK, EHF ja muude aretusajaloos mittelubatud tõugude verelisust
  • loomal on kontrollitavad toodanguandmed (jõudluskontrolli alune)
  • ühe laktatsiooni (305 päeva) piirnormid:
    • 305 päevane piimatoodang               ≥3500kg
    • keskmine piimarasvaprotsent          ≥4.50%
    • keskmine piimavalguprotsent          ≥3.50%

Tõuraamatu põhiosa B

Kantakse registreeritud emasloom sünnijärgselt, kui:

  • looma põlvnemine on dokumentaalselt tõestatud vähemalt nelja põlvkonna ulatuses samast tõust
  • looma vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõu veiste tõuraamatu põhiosasse
  • soovitav on maakarjale omane välimik ja nudisus, kuid lubatud on ka kõrvalekalded, arvestades varasemat maakarja aretuse ajalugu
  • ei ole lubatud alates 2012.a kuni 2022.a. sünnist AP, DZ ja RH (igat eraldi) verelisust mitte rohkem kui 18.8%
  • ei ole lubatud alates 01.jaanuari 2023.a sünnist AP, DZ, RH ja SKB kokku verelisust mitte rohkem kui 35%
  • ei ole lubatud EPK, EHF ja muude aretusajaloos mittelubatud tõugude verelisust
  • kui looma ema ja ema-ema on kantud tõuraamatu lisaosasse R1 ja tema isa ja emaisa on tõuraamatu põhiosa pullid ning looma verelisus vastab tõuraamatu põhiosa nõuetele

Tõuraamatu lisaosa R1

Kantakse emasloom sünnijärgselt, kui:

  • looma põlvnemine on dokumentaalselt tõestatudvähemalt nelja põlvkonna ulatuses
  • looma põlvnemine ei vasta tõuraamatu põhiosa nõuetele
  • AP, DZ, RH ja SKB verelisus ületab tõuraamatu põhiosa lubatud piirnorme
  • ei ole lubatud EPK, EHF ja muude aretusajaloos mittelubatud tõugude verelisust

Tõuraamatu registriosa R2

  • kantakse emasloom omaniku avalduse alusel kui ta vastab välimikult eesti maatõu tõutüübile, kuid puudub nõutav põlvnemine
  • alates 01.jaanuar 2023.a pole lubatud ristandite registreerimine tõuraamatusse

Eesti maatõul lubatud verelisuse tähised

  • SK      läänesoome (ei märgita põlvnemistunnistusele)
  • SKB   rootsi punane nudi
  • DŽ      dzörsi
  • AP      šviitsi (ameerika pruun)
  • RH    punasekirju holstein

Eesti maatõugu veise tõutüüp

  • värvus ühtlane valkjaspunane (beez). Sõltuvalt aretusajaloost esineb 7 erinevat värvivariatsiooni
  • nudi (dominantne tunnus). Võib esineda ka rudimentseid sarvealgeid, nahksarvi
  • pikk kere, pea pikkuse suhe kere pikkusele alla 30%
  • keskmine turjakõrgus 127cm, keskmine ristluukõrgus 130cm, keskmine rinnasügavus 70cm
  • keskmine kehamass 490kg
  • luipu laudjas
  • tugevad kuid suhteliselt madalad jalad